Küte

Keskmine sääst aastas

Mõtle nüüd, kui vähe 230.ee seade maksab, ja arvuta, mitme kuuga see ennast juba ära tasub!

Telli täna, sest iga viivitatud päev maksab sama palju, kui palju jääb säästmata.

Millest sääst sõltub

Iga pere on erinev. Ülaltoodud andmed on arvestatud praeguste elektrihindade ja keskmiste tarbimiste järgi.

Siin on mõned tegurid, millest sõltub säästu tegelik suurus:

Elektrihinna kõikumine. Mida rohkem elektrihind ühe ööpäeva jooksul kõigub, seda rohkem on võimalik tarbimisaega valides säästa. Börsihinnaga kõigub elektri hind kõige rohkem, aga ka üldteenuse ja fikseeritud hinnaga ostes kõigub elektri edastustasu (paketis Võrk5 muutub hind kuni 6 korda ööpäevas).
Elektrihinna pikaajaline muutumine. Ülaltoodud arvestuste tulemused muutuvad ajas, nii nagu muutub elektrihind.
Maja soojapidavus. Mida soojapidavam maja, seda harvemini peab seda kütma (ehk seda kauemaks saab kütet välja lülitada, kui elekter on kallis).
Kütteseadme võimsus. Mida suurema võimsusega on kütteseade, seda suurem on sääst. Miks nii? Sest suurema võimsusega seade vajab töötamiseks lühemat aega. Kui odava elektrihinnaga tunde on päevas vaid mõni, on see määrava tähtsusega.
Maja soojusmahtuvus. Kui veetorud on betoonpõrandas, seinad on kivist ja kasutatakse ka akupaaki, lisab see majale soojusmahtuvust, mis tähendab, et kütmisaegada valikult on vabamad käed. See tähendab suuremat säästu.
Ilm. Keegi ei tea, kas talv tuleb soe või külm. Või siis väga külm. Kõik arvestused lähtuvad ainult paljude aastate keskmisest.

Kust need andmed pärit on?

Energiamärgise arvutustes on kirjas ka hoone kütmiseks vaja minev energiahulk. Kui sul on energiamärgis olemas, saad võrrelda oma maja meie näidisväärtustega.

Meie näidisväärtused on:

Maja tüüp	kWh/m²/a
Vanem maja	120
Viimase 10 aasta jooksul ehitatud maja	60
A-energiamärgisega maja	30

Õhk-vesi soojuspumba ja maaküttepumbaga toodetud soojuse koefitsiendid on pärit väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatorist. Õhk-vesi soojuspumba koefitsient on 0,47 ja maasoojuspumba oma 0,30.

Sääst sõltub suuresti sellest, kui suur on kütteseadme võimsus ja kui pikalt see peab iga päev töötama. Nende seadmete valik on väga suur. Mida võimsam seade, seda vähem aega see peab töötama ja seda odavamatel kellaaegadel see saab töötada.

Lisaks sõltub sääst väga suures osas ka sellest, kas küte on betoonpõrandas ja kas süsteemiga on ühendatud akupaak, sest mida suurem soojusmahtuvus, seda rohkem on võimalusi valida, millal kütta ja millal mitte.

Tinglikkus

230.ee on teinud oma parima, et esitada säästuarvutusi võimalikult elulähedaselt, aga ei garanteeri tegeliku säästu suurust, sest seda võivad mõjutada väga paljud tegurid, sealhulgas maja soojapidavus, küttesüsteemide parameetrid, ettearvamatu elektrihind ja ilm.

Soojuspumba juhtimine

Soojuspumpa saab kindlasti kontaktori abil sisse ja välja lülitada.

Mõnedel soojuspumpadel on emaplaadil välise juhtimise kontaktid olemas. Lisainfo saamiseks kirjuta meie elektrikule elektrik@aki.ee.

Ilmateate kasutamine energia säästmiseks

Praktiliselt kogu kütteautomaatika, mida saada on, oskab arvestada vaid hetke välistemperatuuriga. Aga kui sul on küttekaablid või -torustik betoonpõrandas või akupaak või lausa mõlemad, siis sa tahad teada tulevast välistemperatuuri. Pealegi võib päevaste ja öiste temperatuuride vahe olla märkimisväärne.

oskab ette kalkuleerida, kui palju kütta. Selleks arvestab süsteem järgmisega:

Järgmise 12 või 24 tunni keskmine õhutemperatuur (sõltuvalt sellest, kui tihti on vaja kütta)
Päikese mõju (sa saad valida, kui palju mõjutab sinu toatemperatuuri päikesepaiste)
Tuule mõju (tuul jahutab maja ja see sõltub tuule tugevusest ning sellest, kui õhutihe sinu maja on)

Betoonpõrandas olev küte

Ükskõik, kas betoonpõrandat kütab soojuspump (õhk-vesi või maaküte) või kasutatakse otse elektrit (näiteks vannitoas), on põrandal endal piisav soojusmahtuvus, mis võimaldab kütte teatud ajaks välja lülitada, nii et midagi tunda ei ole.

Siin mõned faktid:

Betooni erisoojus on 920 J/(kg·ºC)
Betooni tihedus on 2400 kg/m³
Betoonpõranda ruutmeeter paksusega 8 cm kaalub u 190 kg
1 kWh = 3 600 000 J
Temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra vajatakse 190 * 920 / 3 600 000 = 0,05 kWh/m² energiat

Juhul, kui põranda temperatuur võib kõikuda etteantust ± 1 kraadi, on betoonpõrandal võime salvestada 0,05 * 2 = 0,1 kWh energiat ruutmeetri kohta.

Kui tualettruumi põrand on 4 m², siis võib soodsamasse hinnaperioodi tõsta 0,4 kWh elektrienergiat.
Kui maja põranda pindala on 140 m², võib optimeerida juba 14 kWh energia tootmist.

See, kui tihti põrandakütet välja võib lülitada, sõltub juba sellest, kui hästi maja on soojustatud. A-klassi maja puhul on täiesti mõeldav, et põrandat ei köeta isegi 8 tundi.

Akupaak

Vesi on üks suurima erisoojusega aineid. Kui küttesüsteemis on veega täidetud akupaak, võimaldab see energiatarbimist väga hästi optimeerida.

Vaatame üle faktid:

1 liitri vee soojendamiseks 1 kraadi võrra kulub 1 kcal ehk 0,00116 kWh energiat

Seega, kui põrandaküttevee minimaalne temperatuur on 25 kraadi ja soojuspump suudab toota 55-kraadist vett, siis 300-liitrise akupaagi energiamahtuvus on 300 * 30 * 0,00116 ≈ 10 kWh.

Akupaagi energiamahtuvus näitab, kui palju energiatootmist on võimalik tõsta soodsamale ajale (ja sellest sõltub ka sääst).